Uus kahtlus leetrivaktsiini suhtes.

Monica Haugstad

Artikkel pärineb Norra ajalehest Bergens Tidende,11.03. 2002.
Autor Monica Haugstad (e-mail: haugstad@bt.no)

Uuringus Uus Inglismaal leiti 85%-l arenguhäirete- ja sooltehaigustega lastel leetriviirus.
Kas leetrivaktsiin, mida saavad kõik Norra lapsed MMR vaktsiini (leetrid-mumps-punetised) koosseisus 15 kuu vanuselt, mängib mingit rolli autismi arenemisel lastel?
Peale seda, kui Helse-Norge avaldas kahtlust nende omavahelisest seosest, on vallandunud suured debatid alates novembrist 2001 ja uuesti on küsimus ülesse tõusnud seoses uue uuringu tulemusega, mis avaldati ajakirja “British Medical Journalis Molecular Pathologia” aprillikuu numbris 2001.
Uuringus osales 91 erilise arengu ja soolte häirete kombinatsiooniga last, keda võrreldi 70 terve lapsega. Esimese grupi lastel leiti soole biopsial leetriviirust 75% lastest, kuid kontrollgrupil ainult 5%-l!
Uuringus ei märgita ära, kas lapsed olid saanud MMR vaktsiini või olid viiruse kuskilt mujalt saanud. Uuringu eesmärk ei olnud leida leetrivaktsiini kõrvaltoimeid. Teadlased hoiatavad koheselt kiirete järelduste tegemise eesti, nagu põhjustaks vaktsiin soolte haigust või arenguhäireid või on põhjuseks kõikidele autismi juhtumitele või soolehäiretele.
Samas on arstid siiski leidnud, et esineb küllalt tugev seos üheltpoolt arenguhäirete ja teiselt poolt aju- ja soolehaiguste vahel. Uuring annab põhjust teemale järjekordselt tähelepanu pöörata.
Professor John O` Leary, kes oli antud uurimisgrupi juht, kommenteerib seda teemat Molekulaar-Patoloogia ajakirjas: “Meie uuring tõstatab palju küsimusi, mis enamjaolt puudutavad leetriviiruse rolli. Kuid meie uuringu eesmärgiks ei olnud leida vastust küsimusele, millist rolli mängib MMR- vaktsiin soolte- või arenguhäirete tekkes ja mingisuguseid järeldusi sellistest seostest ei saa meie leiust ka järeldada.

Paljud olid vaktsineeritud.
Enne jõule oli NRK2-s ( Norra üleriigiline TV-kanal) saade ”Riigi seisukoht”, milles räägiti meediat haaranud debatist ja et kui palju võib leetrivaktsiin tõsta autismi riski. MMR- vaktsiin koosneb kolmest vaktsiinist: mumps, leetrid, punetised. Üks peateooriaid oli, et see “ kokteil” võib olla liialt võimas ning ta koormab immuunvastuse üle. Paljud vanemad kardavad sellist seost ja laste protsent, keda vaktsineeriti kukkus üksikutes piirkondades 90-lt 30-le.
See oli Inglise arsti Andrew Wakefieldi igapäevase töö käigus tehtud uuring 1998 aastal (hiljem võeti ta soole ja arenguhäiretega laste uurimis-gruppi), mis jahmatas paljusid väikelapse vanemaid. Ta uuris autistlike lapsi, kellel oli palju soolte probleeme ja leidis, et paljud neist olid saanud autismi 14 päeva jooksul peale seda, kui nad olid saanud MMR vaktsiini.
Uus uuring (artikli alguses kirjeldatud uuring 91 haige ja 70 terve lapsega) on kõrgema teadusliku kvaliteediga, kui Wakefieldi esimesed avastused. Wakefield ise on samuti uue uuringu teostajate hulgas.

Fakte Norra Rahva Tervishoiu laste vaktsineerimis- programmi kohta:
3 kuuselt - DTP (difteeria, läkaköha, lastehalvatus), Hib (ajukelmepõletik), teetanus.
5 kuuselt ja 11-12 kuuselt - esimese vaktsineerimisrea kordus (revaktsineerimine)
15 kuuselt - MMR (leetrid, mumps, punetised)
6-8 aastaselt – lastehalvatus ehk poliomüeliit
11-12 aastaselt - difteeria ja teetanus
12-13 aastaselt - MMR vaktsiin
Algkoolis – tuberkuloos (TBC) ja lastehalvatus.